Mõisablogi on kolimas uuele lehele https://www.moisablogi.ee/ 

edaspidi hakkavad uued mõisalood vaid sinna ilmuma

Vasta mõis, Lääne-Virumaa

Vasta mõis asub Lääne-Virumaal, Kundast 14 kilomeetrit lääne poole. Esmakordselt on Vasta mõisat mainistud 1398. aastal, kui mõisa omanikuks oli Berthold Meckes von Waschel. Kivist peahoone, mis on säilinud tänaseni, ehitati tõenäoliselt Carl Ludwig von Ritteri (1730-1800) ajal, 1770. aastate paiku, samal ajal on rajatud ka park.

Vasta mõisa peahoone 2015. aastal /Mõisablogi/

Lugu Vasta mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Vasta mõis

Aruküla mõis, Harjumaa

Eestis asub kaks Aruküla mõisa - üks asub Järvamaal ja teine asub Harjumaal, Raasiku lähedal. Selles postituses tuleb juttu Harjumaa Arukülast. Väga ammustel aegadel kuulus Aruküla Padise kloostrile, Rootsi ajal muudeti kiriku maad riigi omandiks.  Järgnevatel aegadel liikus mõis ühe omaniku käest teise kätte, olles Raasiku mõisa kõrvalmõis. 

Aruküla mõisa esifassaad 2015. aastal

Lugu Aruküla mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Aruküla mõis

Tõstamaa mõis, Pärnumaa

Tõstamaa mõis asub Pärnumaal, umbes 40 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast ja mõne kilomeetri kaugusel merest. Tõstamaa mõisa on esmakordselt mainitud 1553.a pantimiskirjas. Varasem härrastemaja asus praegusest asukohast üle jõe. Aegade jooksul on Tõstamaa mõis olnud erinevate aadliperekondade käes, kuid kõige suurema jälje koha ajalukku on jätnud Stael von Holsteinide perekond, kes omandas mõisa 1831. aastal oksjonilt.

Tõstamaa mõisa peahoone 2012. aastal /Mõisablogi/

Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki `Lisateave`

Voltveti ehk Tihemetsa mõis, Pärnumaa

Voltveti mõis, mis on tuntud ka Tihemetsa mõisa nime all, asub Pärnumaal, umbes 5 kilomeetri kaugusel Kilingi-Nõmmelt. 14. sajandil kuulusid Voltveti mõisa maad Karksi foogtkonnale. Mõis oli mõnda aega Diedrich Wolffeldi omand ja arvatavasti sellest ajast on pärit mõisa nimetus - Voltveti. Mõisa saksakeelne nimetus on Tignitz, millest võib tulla Tihemetsa nimetus. 

Voltveti mõisa peahoone /Mõisablogi/

Lugu Voltveti mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Voltveti mõis

Lasila mõis, Lääne-Virumaa

Lasila mõis asub Lääne-Virumaal, umbes 16 km kaugusel Rakverest. Lasila mõis on eelkõige tuntud selle poolest, et see oli koduks Karl Ernst von Baer´ile. Ta sündis Piibe mõisas, kuid elas lapsepõlves mõnda aega oma isa venna juures Lasilas. Selguse huvides olgu ära mainitud, et praegune peahoone on hilisem ehitis ja selles hoones pole K. E. von Baer elanud, kuid temast natuke natuke hiljem.

Lasila mõisa peahoone 2015. aastal /Mõisablogi/

Lugu Lasila mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Lasila mõis

Muuga mõis, Lääne-Virumaaa

Muuga mõis asub Lääne-Virumaal, umbes 30 km kaugusel Rakverest, suunaga Peipsi järve poole. Muuga mõisaga on seotud kaks kultuurilooliselt olulist isikut, kunstnik Carl Timoleon von Neff (1804-1876) ja kirjanik Eduard Vilde. 

Muuga mõisa esifassaad 2015. aastal /Mõisablogi/

Lugu Muuga mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Muuga mõis

Aavere mõis, Lääne-Virumaa

Aavere mõis asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas, umbes 15 km kauguselt Väike-Maarjast. Aavere mõisa on esimest korda mainitud 1765. aastal, Kiltsi mõisa karjamõisana, iseseisva mõisana on seda märgitud 1775. aastal. Tänase päevani säilinud hoonestus pärineb 19. sajandist - peahoone ehitati aastatel 1877 - 1881, kui mõisa omanikuks oli  Rudolph Karl August von Harpe (1839-1893). 1902. aastal ostis mõisa Nikolai von Rosenbach ning 1903. aastal ostis mõisa August Berends, kes jäi viimaseks omanikuks enne mõisa võõrandmist.

Vaade Aavere mõisa esifassaadile 1938. aastal. Allikas: EFA.554.0.182760

Lugu Aavere mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit.

Hõreda mõis, Raplamaa

Hõreda mõis asub Raplamaal, umbes 10 km kaugusel Raplast. Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) eraldati Sikeldi-Lellaperest 1627. aastal ning mõisa omanikuks sai rüütelkonna peamees Berendt von Taube. 1710. aastal ostis mõisa Heinrich Johann von Fock, kellelt 1723. aastal päris mõisa tema poeg Hans Ludwig von Fock. Fockide ajal ehitati peahoone mis oli puidust. 1729. aastal ostis mõisa Christian von Toll, kellet see läks tema väimehele Friedrich Wilhelm von Baggehufwudt´ile. Tema müüs mõisa 1755. aastal Karl Friedrich Johann von Staalile (1681-1767).

Hõreda mõisa peahoone 2019. aasta sügisel /Mõisablogi/

Pikem lugu Hõreda mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Hõreda mõis

Vasalemma mõis, Harjumaa

Vasalemma mõis asub Harjumaal, Keilast veidi edasi ning veidi enne Padise mõisa. Varasemalt oligi see Padise mõisa maa, iseseisvaks mõisaks sai see 1825. aastal kui mõisa omanikuks oli Thomas von Ramm (1783-1837). Esimene härrastemaja olevat olnud väiksem puithoone, mis asus praeguse peahoone läheduses, kuid lammutati 1940. aastatel. 1886. aastal omandas mõisa Valerio (Valerian) von Baggehufwudt, kellele kuulusid ka Saku ja Nõva mõis. Uus peahoone ehitati 1894. aastal, hoone ehituseks kasutati kohalikku paekivi mida nimetatakse ka Vasalemma marmoriks.

Lugu Vasalemma mõisast loe edasi Mõisablogi uuelt kodulehelt - Vasalemma mõis

Tammiku mõis, Lääne-Virumaa

Lääne-Virumaal asuv Tammiku mõis näib olevat peaaegu unustustehõlma vajunud. Kõrvalhooned on enamjaolt räämas, peahoonet pole enam olemaski. Küll  aga on alles suur park, mis asub maastiku mõttes väga kaunis kohas - pargist saab alguse viiest järvest koosnev järvistu, maastik on reljeefne ning pargis kasvavad võimsad tammed, pärnad, saared. Järved on looduslikku tekkega ja omavahel kanalite kaudu ühendatud. Rahvajuttude järgi kaevasid mõisa juures oleva järve ja tiigid prantsuse sõjavangid.

Tammiku mõisa tagafassaad. Allikas: EAA.5238.1.664.12 

Lugu Tammiku mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Tammiku mõis

Kehtna mõis, Raplamaa

Kehtna mõis asub Kehtna alevikus, õigem oleks vast öelda, et alevik on kasvanud ümber mõisa. Peahoonet ümbritseb suur park koos mitme tiigiga, kaugemas ringis on mõisa kõrvalhooned. Peahoone on avalikkusele suletud, kuid veel mõned aastad tagasi sai seda külastada organiseeritud ekskursioonide koosseisus.

Lugu Kehtna mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit Kehtna mõis

Sangaste loss, Valgamaa

Sangaste loss on kahtlemata üks Eesti ilusamaid ja suursugusemaid. Käisin esimest korda Sangaste lossis kui olin põhikooli õpilane ja tol ajal kasutati lossi pioneerilaagrina. Magasime ühes suures toas, mille seinad olid kaetud hirmsa halli värviga, kuid ühest vähestest tubadest oli meil rõdu. Hilisematel aastatel olen ikka uuesti ja uuesti sattunud Sangastesse ja tore on vaadata, et vaikselt mõisa käekäik paraneb. Tubade ilme on muutunud ning mõis on populaarne koht pulmapidude pidamiseks.

Lugu Sangaste mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Sangaste mõis

Nakama ehk Tuuru karjamõis, Läänemaa

Nakama (Nakkama) ehk Tuuru karjamõis asub Läänemaal, Haapsalust umbes 18 km lõuna pool ja nii linnulennult poole kilomeetri kaugusel merest. Ja linde on seal palju, kuna mõis asub Matsalu rahvuspargi lähistel ja jääb täpselt lindude rändeteele. Kuid isegi ühele keskmisest suuremale mõisahuvilisele võib see pisike mõisa(karjamõisa) koht olla täitsa tundmatu. Läänemaale iseloomulikult on tegemist tagasihoidliku välimusega hoonega ja pigem meenutab see mõnda suuremat talumaja. Tegemist on ühekordse palkhoonega, maja ees on väike veranda. Maja ümber park puudub, kuid sinna on rajatud suur õunapuuaed. Lähiümbruses on ka mõned endised mõisakompleksi kuulunud kõrvalhooned.

Lugu Tuuru karjamõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Nakamaa ehk Tuuru karjamõis

Uue-Põltsamaa mõis, Jõgevamaa

Põltsamaa lossi teavad vast enam-vähem kõik inimesed, seda, et Põltsamaal asub ka Uue-Põltsamaa mõis, see pole veel nii hästi teada. Aga koht väärib külastamist ja kindlasti saabuvad ka sellele mõisale ilusamad päevad.

Uue-Põltsamaa mõisa peahoone, Põltsamaa Reaalgümnaasium u. 1930, VM VMF 457:7 F, Viljandi Muuseum

Lugu Uue-Põltsamaa mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Uue-Põltsamaa mõis

Järvakandi mõis, Raplamaa

Järvakandi mõis asub Raplamaal, umbes 17 km Raplast lõunas ja 12 km enne Järvakandi asulat. Järvakandi mõisast on mul lühidalt väga keeruline kirjutada - esiteks on see olnud omal ajal üks väga suur, uhke ja rikkaliku ajalooga mõis. Teiseks olen ma ise selle kohaga seotud ja seetõttu on mul raske väga pealiskaudselt kirjutada, kuna mind ennast huvitab iga detail mis selle mõisaga seostub.

Peahoone aastal 1900

Lugu Järvakandi mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Järvakandi mõis.

Kabala mõis, Raplamaa

Eestis asub kaks Kabala mõisa. Üks asub Raplamaal, teine Järvamaal. Täna tuleb juttu Raplamaal asuvast Kabala mõisast. Mõisa peahoone asub Vigala jõe kaldal ning seda on esimest korda mainitud 1469. aastal. Kabala mõisa saksakeelne nimi on Kappel ja arvatakse, et see on tulnud sellest, et keskajal või enne seda asus mõisa peahoone kohal kabel. Teise versiooni kohaselt oli mõisa peahoone kohal vasallilinnus.

Lugu Kabala mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Kabala mõis.

Purdi mõis, Järvamaa

Üsna kesk-Eestis, Anna kiriku lähedal asub üks väga huvitav mõis - Purdi mõis. Purdis oli pikka aastaid kool, 2016. aastal sai mõis uue ja väga asjaliku omaniku, kes nüüd seal väga mõõdutundeliselt renoveerib. Tulevikus peaks sellest saama koht kus pidulikke sündmusi ja kultuuriüritusi korraldada. Kuid enne veel kui jõuame tänapäeva, peaks rääkima Purdi mõisa ajaloost.

Purdis 2018. aasta suvel

Lugu Purdi mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Purdi mõis.

Sagadi mõis, Lääne-Virumaa

Mõnikord võivad ka juba teada-tuntud kohad üllatada. Olen Sagadi mõisas mitmeid kordi käinud, kuid peamiselt siiski mõne sündmuse ajal - maskiballil ja aastavahetuspeol. Mõlemal korral oli majas päris palju rahvast ja seega uhkes üksinduses maja nautimine oli keeruline. Aga kui minna mõisa külastama nädala sees, siis võib kindel olla, et väga palju inimesi seal just ringi ei jaluta. Seekord õnnestus pääseda kohtadesse kuhu tavaturist ei pääse ja üldse oli väga meeleolukas mõisa külastus ;)

Sagadi mõisa kohta on esimesed kirjalikud andmed aastast 1469, kui mõis koos külaga pärandati ühelt vennalt teisele. Enam on Sagadi tuntud kui von Fockide valdus ja see on tõesti nende käes pikki sajandeid olnud - esimesed teated aastast 1684, kui see panditi Gideon von Fockile (1623-1710). Eelmine peahoone oli 8 toaga palkhoone, kuid 1749. aastal alustati uue kivist elumaja ehitust. Nelja aasta pärast valmides oli see üks väheseid rokokoostiilis mõisaid Eestis. 1793. aastal ehitati maja mõlemast otsast kümmekond meetrit pikemaks. Väravatorn peahoone vastas valmis aastal 1794. 1894. aastal lisati peahoone tagaküljele neorenessans-stiilis rõdu.

Lugu Sagadi mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Sagadi mõis.

Kumna mõis, Harjumaa

Kumna mõisa sai külastatud 2017. aasta suvel, kui mõis oli esimest korda avatud "Unustatud mõisate" programmi raames. Kumna mõis asub Tallinna lähedal - Tallinn-Keila maantee ääres, mõned kilomeetrit enne Keilat. 

Kumna mõisa "uus" peahoone

Lugu Kumna  mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Kumna mõis

Neeruti mõis, Lääne-Virumaa

Neeruti mõis on üks mu lemmikutest. Esmalt seetõttu, et esindab Eestis mõisate puhul nii vähe levinud juugendstiili ja teiseks asub Neeruti mõis looduslikult väga kaunis paigas - lähedal asub Neeruti maastikukaitseala kus on mitmeid matkaradasid.

Lugu Neeruti mõisast loe edasi Mõisablogi uuelt kodulehelt - Neeruti mõis 

Udriku mõis, Lääne-Virumaa

2017. aasta kevadel sai külastatud Lääne-Virumaal asuvat Udriku mõisa. Mõis on mitu aastat tagasi müüdud erakätesse aga kokkuleppel praeguse mõisavalitsejaga on võimalik mõisa peahoonesse sisse piiluda.

Lugu Udriku mõisast on ümber tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Udriku mõis

Räpina mõis, Põlvamaa

Räpina mõisa sai külastatud juba 2013. aastal, kuid lugu sellest valmis alles nüüd. Olime kahepäevasel mõisamatkal ning meie kõige viimaseks külastuskohaks saigi Räpina. Jõudsime sinna viimase ekskursiooni ajaks, sõime kohvikus viimased koogid ja peale väikest jalutuskäiku mõisapargis alustasime pikka tagasiteed Tallinnasse. 

Lugu Räpina mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Räpina mõis.

Aruküla mõis, Järvamaa

Aruküla mõisas, mis asub Järvamaal, sai käidud 2013. aasta suvel. Esmakordselt on Aruküla mõisana mainitud 1669. aastal. Pikemalt on Aruküla mõis olnud Knorringite ja Tollide käes. 1753. aastal sai Aruküla omanikuks, koos Ervita ja Udeva ning hiljem ka Norra mõisaga, Adam Friedrich von Knorring. See oli tollel ajal selle piirkonna suurimaid maavalduseid. Peamine elu käis neil siiski Ervita mõisas ning Aruküla väljaehitamine algas siis kui mõisa päris tema poeg Frommhold Gottard von Knorring. Ervita mõis jäi kasutada emale ja õdedele. 1789. aastaks oli peahoone valmis. Peahoone ümber rajati park ja rajati ka mitmed kõrvalhooned. Peale Frommholdi naise Karoline surma hakkas mõis alla käima, kuna mees kaotas majapidamise vastu huvi. Lisaks tabas peahoonet tulekahju.

Anija mõis, Harjumaa

Anija mõis asub Tallinna lähedal, umbes 40 km-l Kehra poole sõites. Anija mõisas hoiab elu sees SA Anija Mõisa Haldus, mis on loodud Anija valla poolt. Anija mõisa kodulehelt saab päris põhjaliku ülevaate mõisa ajaloost ja seega ei hakka seda siia ümber kirjutama. 

Lugu Anija mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Anija mõis.

Alatskivi mõis, Tartumaa

Alatskivi mõis asub Tartumaal, mitte kaugel Peipsi järvest. 

Lugu Alatskivi mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Alatskivi mõis.

Mooste mõis, Põlvamaa

Mooste mõis asub Põlvamaal, peaaegu Tartu - Räpina maantee ääres. Mooste mõis on üsna tihti võtnud osa "Unustatud mõisate" külastuspäevadest ja ka meie käisime seal selle ürituse raames. Igal suvel seda võimalust küll pole aga mõisakompleksis võib igal ajal ringi jalutada ja kui on soov hoonetega seestpoolt tutvuda, siis saab helistada/kirjutada ja ekskursioon tellida. Vastav info on nende kodulehel kenasti olemas külastusinfo all. Mõisa peahoones asub Mooste Mõisakool, kus õpib veidi üle 90 õpilase. Paljud Mooste mõisa endised majandushooned on saanud uue funktsiooni ja mõisa territooriumil toimub päris tihti erinevaid laatasid ja kontserte-etendusi. Endisest karjalaudast on saanud nüüd Folgikoda kus toimuvad erinevad suurüritused, hoone on võimeline mahutama 600 külalist. Endises viinavabrikus on avatud väike hotell ning hoonet saab üürida ka pulmade ja pidude korraldamiseks.

Lugu Mooste mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Mooste mõis

Luua mõis, Jõgevamaa

Luua mõisas sai käidud 2013. aasta Unustatud mõisate päevade ajal. Luua mõis asub Jõgevamaal ja tänasel päeval asub seal Luua Metsanduskool ning seal saab õppida metsandust, aiandust ja turismi.

Lugu Luua mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Luua mõis.

Hiiu-Suuremõisa, Läänemaa

Hiiumaal asuv Suuremõisa mõis annab väiksema lossi mõõdu välja. Tegemist on äärmiselt põneva ja rikkaliku ajalooga mõisaga. Ka on mõisa peahoone ümber arvukalt kõrvalhooneid ja vaatamist jätkuks vast terveks päevaks. Meie külastus leidis aset 2016. aastal Unustatud mõisate päevade ajal ja kahjuks pidime õhtuse praamiga tagasi sõitma ja ei saanud ennast sinna unustada. Kuid see on koht kuhu ikka ja jälle võiks uuesti minna ja Suuremõisa on kindlasti üks mu lemmikmõisaid.

Lugu Suuremõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Hiiu-Suuremõisa mõis.

Vääna mõis, Harjumaa

Vaade Vääna mõisa peahoonele 2016. aasta suvel

2016. aasta Unustatud Mõisate päevade ajal sai külastatud Vääna mõisa. Väänas sai käidud ka 2012. aastal aga siis oli peahoone veel remondi ootel, kuigi üht-teist juba oli aimata. 2016. aasta suveks olid renoveerimistööd suures osas lõppenud ja kogu see ilu oli vaatamiseks valmis.

Lugu Vääna mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Vääna mõis.

Atla mõis, Raplamaa

2016. aasta "Unustatud mõisate" päevade ajal oli esmakordselt avatud külalistele ka Atla mõis. Atla mõisa igapäevaelu on tihedalt seotud keraamika valmistamisega. Mõisarahva tegemistel saab silma peal hoida läbi nende kodulehe. Tihti on nad oma toodanguga ka erinevatel laatadel. Seekord saime tänu lahkele pererahvale ringi vaadata väravast veidi kaugemal.

Lugu Atla mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Atla mõis.

Heimtali mõis, Viljandimaa

Heimtali mõisas olen ma käinud mitmeid kordi. Viimane kord oli 2015. aastal ja ikka "Unustatud mõisate" päevade ajal. Heimtali mõis asub maalilises kohas, Raudna ürgoru serval, ümber mõisa laiub park mis on üle 70 hektari ning algselt on see rajatud inglise stiilis. Praegu on park päris tihedalt kinni kasvanud ning endisaegseid vaateid üle ürgoru võib vaid hea fantaasia korral ette kujutada. Mõisa peahoonet, kus asub Heimtali põhikool, on viimastel aastatel renoveeritud ning arhitektuurselt väga huvitav ringtall on renoveeritud kooli võimlaks.

Täiendatud lugu saad edasi lugeda Mõisablogi uuelt lehelt Heimtali mõis

Pärsti mõis, Viljandimaa

Pärsti mõis asub Viljandimaal, mitte väga kaugel Viljandi linnast - umbes 10 minutit sõitu ehk siis 10 kilomeetrit.

Mõisa süda asub looduslikult kaunis kohas - kahe järve vahel, mis tõenäoliselt ongi olnud otsustavaks mõisamaja rajamisel. Veskijärve ja Kuunijärve kaldaid ja ümbrust hakati juba 18. sajandil kujundama vabakujunduslikuks looduspargiks ning samuti rajati parki ka väikevorme - lehtlaid ja paviljone. 

Lugu Pärsti mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Pärsti mõis.

Mõdriku mõis, Lääne-Virumaa

Mõdriku mõis on püstitatud osaliselt vasall-linnuse müüridele ning ta on valminud kahes järgus. Varasem hoone osa on barokne ning sellele ehitati juurde lihtsam klassitsistlikus stiilis tiib. Hooneosad on seotud omavahel laia kolmeavalise kaaristuga läbikäiguga ja II korrusel sammasportikusena kujundatud sammasrõduga väravahoonega. Sisekujunduses on säilinud päris palju kauneid detaile ja on avatud vanu maalinguid või tehtud vanade eeskujul uued. 

1774. aastal said mõisa omanikeks von Kaulbarsid ning 1900. aastal von Dehnid, viimane mõisnik enne võõrandamist oli Georg von Dehn.

Lugu Mõdriku mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Mõdriku mõis.

Rägavere mõis, Lääne-Virumaa

Kui mööda Lääne-Virumaad ringi seigeldes hakkad iga käänaku taga nägema lambaid, siis oled jõudnud Rägavere mõisa maadele. Rägaveres tegeletakse lammaste kasvatamisega. Rägavere mõisa peahoone ehitati 1770-1780-ndatel aastatel. Hiljem on seda veidi pikendatud.

Peahoone 2015. aasta kevadel

Lugu Rägavere mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Rägavere mõis.

Kloodi mõis, Lääne-Virumaa

Veltsist mõisast 1,5 km lõuna suunas asub Kloodi mõis. Kloodi mõis on rajatud 17. sajandi alguses ning kuulus Clodt von Jürgensburgidele mille järgi on mõis saanud ka eestikeelse nime. Pargi serval asuv mõisahoone on ehitatud 18. saj II poolel. Tagapool on alles ka varasem härrastemaja, hilisem teenijatemaja. 

Lugu Kloodi mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Kloodi mõis.

Veltsi mõis, Lääne-Virumaa

2015. aasta kevadel sai Baltisaksa Kultuuri Seltsiga käidud Lääne-Virumaa mõisates, teejuhiks oli Ants Hein. Esimene peatus sellel toredal teekonnal oli Veltsi mõisas.

Veltsi mõisa peahoone on ehitatud 1880. aastatel ning mõis on alates aastast 1796. kuni 1919. aastani kuulunud von Dehnide perekonnale. Toni von Rennenkampffi mälestustes oli vana Veltsi mõismaja tagasihoidlik õlgkatusega mõisamaja, mis oli ümbritsetud lilledega ning kus oli ka puu- ja juurviljaaed. Uus, tänaseni säilinud hoone ehitati Alexander von Dehni (1835-1894) ajal.

Lugu Veltsi mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Veltsi mõis.

Puurmani mõis, Jõgevamaa

Puurmani mõisa peahoone valmis 1881. aastal ning see on neorenessanss-stiilis. Alates 1729. aastast kuulus mõis Manteuffelite perekonnale, kellelt see 1919. aastal riigistati. Lossi ehitustööd algatas Ernst Gotthard I von Manteuffel, ehitamiseni jõuti alles tema poja, Ernst Gotthard II von Manteuffeli ajal. Peahoones on alates 1923. aastast asunud kool, kuid õnneks pole maja palju ümber ehitatud - ruumide paigutus, uksed-aknad ning isegi aknakremoonid on mõnes toas kenasti alles. Viimastel aastatel on mõisas toimunud ulatuslikud renoveerimistööd ning mõisahoone peakorrus on väga kenasti korda saanud. Seda kõike on raske sõnadesse kirja panna - seda peab ise kindlasti nägema! 

Puurmani mõisa tagafassaad

Lugu Puurmani mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Puurmani mõis.

Ruila mõis, Harjumaa

1814. aastal päris mõisa von Ulrichi tütar Katharina von Bremen ning sellest ajast kuni mõisa võõrandamiseni, kuulus mõis Bremeni perekonna valdusesse. Bremenite elust Ruila mõisast on päris pikalt kirjutatud Arhiivikooli lehel. Peahoone on  ehitatud 1859. aastal. 17. sajandil eraldati Ruila mõisast Haiba mõis ja Laitse mõis.

Lugu Ruila mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Ruila mõis.

Lahmuse mõis, Viljandimaa

Lahmuse mõis asub kena maastikuga paigas - mõisakompleksi kõrval on väike paisjärv. Kompleks on päris võimas - nii mõnedki hooned on juba kenasti korda tehtud või siis veel renoveerimisel. Enamus kõrvalhooneid on endiselt kooli kasutuses, endine vesiveski on eraomanduses. 

Lahmuse mõisa valitsejamaja

Lugu Lahmuse mõisast on tõstetud blogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Lahmuse mõis

Vihterpalu mõis, Harjumaa

2015. aasta kevadel sai käidud Vihterpalu mõisas. Vihterpalu mõis tundub tavalisele möödakäijale nagu natuke suletud muljega. Kõige lihtsam on sinna pääseda kui tellida ekskursioon, mis suurema kamba peale tuleb väga mõistliku hinnaga. Teine variant on muidugi korralda seal üks uhke pidu, näiteks pulmapidu. Kohapeal viibib üks soomlasest meesterahvas, kes ameti järgi on nagu mõisavalitseja - vaatab, et kohapeal oleks kõik korras ja et kummitused üleliia pahandust ei teeks.

Lugu Vihterpalu mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Vihterpalu mõis.

Kadrina mõis, Jõgevamaa

Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud suvised mõisaretked Unustatud mõisate külastuspäevade ajal. 2013. aastal sattusime ringituuritamise käigus ööbima Kadrina mõisa. Välimuselt üsna tagasihoidlik aga meie jaoks tegi asja eriliseks see, et me saime ööbida mõisatuuri ajal päris mõisas (ja ei pidanud sealjuures kosmilisi summasid maksma) ning kõigele lisaks oli meie seltskond selles mõisas täitsa privaatselt, peale meie polnud ühtegi ööbijat. Jällegi vedas meil pererahvaga, väga külalislahked ja kohalikus elus aktiivsed inimesed.

Oma pildialbumis tuhnides selgus, et mul polegi Kadrina mõisa välisilmest ühtegi head pilti, siis seetõttu saab seda vaadata hoopis Wikimedia lehelt. Natuke ka mõisa ajaloost. Mõis on loodud 1791. aastal, mil ta eraldati naabermõisast. Viimaseks omanikuks oli Andreas von Stryk. Mõisa peahoone on arvatavasti ehitatud 1773.

Mõisa ümbrus on ka pigem selline tagasihoidlik - väga väike pargiosa maja ees, kõrvalhooned on ümber ehitatud. Nõukogude ajal on mõisa lähemasse ümbrusse ehitatud elumaju, mistõttu on naabrite elu-olu kohe aknast vaadeldav.

Mõisa keldrikorrus on väga hästi korda tehtud - seal on väga lahedad tellislaega ruumid, kuhu on rajatud päris uhke saunakompleks. Mõisa perenaine rääkis, et keldrikorruse renoveerimist sai sealt koormate viisi mulda ja muud sodi välja viidud.

Võlvkelder (pilt on pärit Kadrina mõisa FB lehelt)

Toad olid sisustatud hubaselt - igaüks omas stiilis ja vana mööbliga. Saime valida magamiseks just selle toa mis meeldis ning isegi köök koos kõigega oli meie päralt. Õhtul tegime kaminasse tule, jõime veini ja ootasime hirmuga kummituste külaskäiku.

Üks tubadest

Köögis ja ühes eluruumis olid säilinud kenad siniste maalingutega soojamüürid. Väike fragment sellest ka siia.

Soojamüür mõisa köögis

Kasutatud allikad:
Kadrina mõisa koduleht http://pootsman.ee/
Jõgevamaa mõisad, lk 27-29

Riguldi mõis, Läänemaa

Läänemaa mõisad on välimuselt üsna tagasihoidlikud. Eks ole oma selles, et põllumaad on seal üsna kivised ja suurt majanduslikku tulu polnud omanikel võimalik teenida, et uhkemat mõisa ehitada.

Lugu Riguldi  mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Riguldi mõis.

Vana-Vigala mõis, Raplamaa

2012. aastal viis meid mõisamatk Vana-Vigala mõisasse. Vana-Vigala mõis on olnud silmapaistev mitmes mõttes - see on üks väheseid mõisad, mis on nii pikalt ühe perekonna käes olnud. Seitse sajandit, alates 13. sajandist kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus see Uexküllide perekonnale.

Lugu Vana-Vigala mõisast on tõstetud Mõisablogi uuele lehele ja seda saab lugeda siit - Vana-Vigala mõis.

Riisipere mõis, Harjumaa

Kui mu käest küsitakse, et mis on mu lemmikmõis Eestis, siis kahtlemata on selleks Riisipere. Täpsemalt küll Uue-Riisipere mõis, kuna algselt asus Riisipere mõis veidi teises kohas ning kui mõisasüda toodi praegusesse paika, hakati vana mõisakohta nimetama Vana-Riisipereks ja uut mõisakeskust Uue-Riisipereks.

Lugu Riisipere mõisast loe edasi Mõisablogi uuelt kodulehelt - Riisipere mõis