esmaspäev, 30. detsember 2019

Muuga mõis, Lääne-Virumaaa

Muuga mõis asub Lääne-Virumaal, umbes 30 km kaugusel Rakverest, suunaga Peipsi järve poole. Muuga mõisaga on seotud kaks kultuurilooliselt olulist isikut, kunstnik Carl Timoleon von Neff (1804-1876) ja kirjanik Eduard Vilde. 

Muuga mõisa esifassaad 2015. aastal /Mõisablogi/
Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki `Lisateave`

esmaspäev, 23. detsember 2019

Aavere mõis, Lääne-Virumaa

Aavere mõis asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas, umbes 15 km kauguselt Väike-Maarjast. Aavere mõisa on esimest korda mainitud 1765. aastal, Kiltsi mõisa karjamõisana, iseseisva mõisana on seda märgitud 1775. aastal. Tänase päevani säilinud hoonestus pärineb 19. sajandist - peahoone ehitati aastatel 1877 - 1881, kui mõisa omanikuks oli  Rudolph Karl August von Harpe (1839-1893). 1902. aastal ostis mõisa Nikolai von Rosenbach ning 1903. aastal ostis mõisa August Berends, kes jäi viimaseks omanikuks enne mõisa võõrandmist.

Vaade Aavere mõisa esifassaadile 1938. aastal. Allikas: EFA.554.0.182760
Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki ´Lisateave´

esmaspäev, 14. oktoober 2019

Hõreda mõis, Raplamaa

Hõreda mõis asub Raplamaal, umbes 10 km kaugusel Raplast. Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) eraldati Sikeldi-Lellaperest 1627. aastal ning mõisa omanikuks sai rüütelkonna peamees Berendt von Taube. 1710. aastal ostis mõisa Heinrich Johann von Fock, kellelt 1723. aastal päris mõisa tema poeg Hans Ludwig von Fock. Fockide ajal ehitati peahoone mis oli puidust. 1729. aastal ostis mõisa Christian von Toll, kellet see läks tema väimehele Friedrich Wilhelm von Baggehufwudt´ile. Tema müüs mõisa 1755. aastal Karl Friedrich Johann von Staalile (1681-1767).

Hõreda mõisa klassistsitlik  peahoone Raplamaal 2019 aasta sügisel /Mõisablogi/
Hõreda mõisa peahoone 2019. aasta sügisel /Mõisablogi/

< Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki 'Lisateave' >

teisipäev, 24. september 2019

Vasalemma mõis, Harjumaa

Vasalemma mõis asub Harjumaal, Keilast veidi edasi ning veidi enne Padise mõisa. Varasemalt oligi see Padise mõisa maa, iseseisvaks mõisaks sai see 1825. aastal kui mõisa omanikuks oli Thomas von Ramm (1783-1837). Esimene härrastemaja olevat olnud väiksem puithoone, mis asus praeguse peahoone läheduses, kuid lammutati 1940. aastatel. 1886. aastal omandas mõisa Valerio (Valerian) von Baggehufwudt, kellele kuulusid ka Saku ja Nõva mõis. Uus peahoone ehitati 1894. aastal, hoone ehituseks kasutati kohalikku paekivi mida nimetatakse ka Vasalemma marmoriks.



kolmapäev, 28. august 2019

Tammiku mõis, Lääne-Virumaa

Lääne-Virumaal asuv Tammiku mõis näib olevat peaaegu unustustehõlma vajunud. Kõrvalhooned on enamjaolt räämas, peahoonet pole enam olemaski. Küll  aga on alles suur park, mis asub maastiku mõttes väga kaunis kohas - pargist saab alguse viiest järvest koosnev järvistu, maastik on reljeefne ning pargis kasvavad võimsad tammed, pärnad, saared. Järved on looduslikku tekkega ja omavahel kanalite kaudu ühendatud. Rahvajuttude järgi kaevasid mõisa juures oleva järve ja tiigid prantsuse sõjavangid.

Tammiku mõisa tagafassaad. Allikas: EAA.5238.1.664.12 

pühapäev, 11. august 2019

Kehtna mõis, Raplamaa


Kehtna mõis asub Kehtna alevikus, õigem oleks vast öelda, et alevik on kasvanud ümber mõisa. Peahoonet ümbritseb suur park koos mitme tiigiga, kaugemas ringis on mõisa kõrvalhooned. Peahoone on hetkel avalikkusele suletud, kuid veel mõned aastad tagasi sai seda külastada organiseeritud ekskursioonide koosseisus.

reede, 9. august 2019

Sangaste loss, Valgamaa

Sangaste loss on kahtlemata üks Eesti ilusamaid ja suursugusemaid. Käisin esimest korda Sangaste lossis kui olin põhikooli õpilane ja tol ajal kasutati lossi pioneerilaagrina. Magasime ühes suures toas, mille seinad olid kaetud hirmsa halli värviga, kuid ühest vähestest tubadest oli meil rõdu. Hilisematel aastatel olen ikka uuesti ja uuesti sattunud Sangastesse ja tore on vaadata, et vaikselt mõisa käekäik paraneb. Tubade ilme on muutunud ning mõis on populaarne koht pulmapidude pidamiseks.



esmaspäev, 20. mai 2019

Nakama ehk Tuuru karjamõis, Läänemaa

Nakama (Nakkama) ehk Tuuru karjamõis asub Läänemaal, Haapsalust umbes 18 km lõuna pool ja nii linnulennult poole kilomeetri kaugusel merest. Ja linde on seal palju, kuna mõis asub Matsalu rahvuspargi lähistel ja jääb täpselt lindude rändeteele. Kuid isegi ühele keskmisest suuremale mõisahuvilisele võib see pisike mõisa(karjamõisa) koht olla täitsa tundmatu. Läänemaale iseloomulikult on tegemist tagasihoidliku välimusega hoonega ja pigem meenutab see mõnda suuremat talumaja. Tegemist on ühekordse palkhoonega, maja ees on väike veranda. Maja ümber park puudub, kuid sinna on rajatud suur õunapuuaed. Lähiümbruses on ka mõned endised mõisakompleksi kuulunud kõrvalhooned.


kolmapäev, 13. märts 2019

Uue-Põltsamaa mõis, Jõgevamaa

Põltsamaa lossi teavad vast enam-vähem kõik inimesed, seda, et Põltsamaal asub ka Uue-Põltsamaa mõis, see pole veel nii hästi teada. Aga koht väärib külastamist ja kindlasti saabuvad ka sellele mõisale ilusamad päevad.

Uue-Põltsamaa mõisa peahoone, Põltsamaa Reaalgümnaasium u. 1930, VM VMF 457:7 F, Viljandi Muuseum

esmaspäev, 7. jaanuar 2019

Järvakandi mõis, Raplamaa

Järvakandi mõis asub Raplamaal, umbes 17 km Raplast lõunas ja 12 km enne Järvakandi asulat. Järvakandi mõisast on mul lühidalt väga keeruline kirjutada - esiteks on see olnud omal ajal üks väga suur, uhke ja rikkaliku ajalooga mõis. Teiseks olen ma ise selle kohaga seotud ja seetõttu on mul raske väga pealiskaudselt kirjutada, kuna mind ennast huvitab iga detail mis selle mõisaga seostub.

Peahoone aastal 1900

laupäev, 15. detsember 2018

Kabala mõis, Raplamaa

Eestis asub kaks Kabala mõisa. Üks asub Raplamaal, teine Järvamaal. Täna tuleb juttu Raplamaal asuvast Kabala mõisast. Mõisa peahoone asub Vigala jõe kaldal ning seda on esimest korda mainitud 1469. aastal. Kabala mõisa saksakeelne nimi on Kappel ja arvatakse, et see on tulnud sellest, et keskajal või enne seda asus mõisa peahoone kohal kabel. Teise versiooni kohaselt oli mõisa peahoone kohal vasallilinnus.



kolmapäev, 28. november 2018

Purdi mõis, Järvamaa

Üsna kesk-Eestis, Anna kiriku lähedal asub üks väga huvitav mõis - Purdi mõis. Purdis oli pikka aastaid kool, 2016. aastal sai mõis uue ja väga asjaliku omaniku, kes nüüd seal väga mõõdutundeliselt renoveerib. Tulevikus peaks sellest saama koht kus pidulikke sündmusi ja kultuuriüritusi korraldada. Kuid enne veel kui jõuame tänapäeva, peaks rääkima Purdi mõisa ajaloost.

Purdis 2018. aasta suvel

teisipäev, 17. juuli 2018

Sagadi mõis, Lääne-Virumaa

Mõnikord võivad ka juba teada-tuntud kohad üllatada. Olen Sagadi mõisas mitmeid kordi käinud, kuid peamiselt siiski mõne sündmuse ajal - maskiballil ja aastavahetuspeol. Mõlemal korral oli majas päris palju rahvast ja seega uhkes üksinduses maja nautimine oli keeruline. Aga kui minna mõisa külastama nädala sees, siis võib kindel olla, et väga palju inimesi seal just ringi ei jaluta. Seekord õnnestus pääseda kohtadesse kuhu tavaturist ei pääse ja üldse oli väga meeleolukas mõisa külastus ;)

Sagadi mõisa kohta on esimesed kirjalikud andmed aastast 1469, kui mõis koos külaga pärandati ühelt vennalt teisele. Enam on Sagadi tuntud kui von Fockide valdus ja see on tõesti nende käes pikki sajandeid olnud - esimesed teated aastast 1684, kui see panditi Gideon von Fockile (1623-1710). Eelmine peahoone oli 8 toaga palkhoone, kuid 1749. aastal alustati uue kivist elumaja ehitust. Nelja aasta pärast valmides oli see üks väheseid rokokoostiilis mõisaid Eestis. 1793. aastal ehitati maja mõlemast otsast kümmekond meetrit pikemaks. Väravatorn peahoone vastas valmis aastal 1794. 1894. aastal lisati peahoone tagaküljele neorenessanslik rõdu.


kolmapäev, 24. jaanuar 2018

Kumna mõis, Harjumaa

Kumna mõisa sai külastatud 2017. aasta suvel, kui mõis oli esimest korda avatud "Unustatud mõisate" programmi raames. Kumna mõis asub Tallinna lähedal - Tallinn-Keila maantee ääres, mõned kilomeetrit enne Keilat. 

Kumna mõisa "uus" peahoone

pühapäev, 7. jaanuar 2018

Neeruti mõis, Lääne-Virumaa

Neeruti mõis on üks mu lemmikutest. Esmalt seetõttu, et esindab Eestis mõisate puhul nii vähe levinud juugendstiili ja teiseks asub Neeruti mõis looduslikult väga kaunis paigas - lähedal asub Neeruti maastikukaitseala kus on mitmeid matkaradasid.



pühapäev, 23. juuli 2017

Udriku mõis, Lääne-Virumaa

2017. aasta kevadel sai külastatud Lääne-Virumaal asuvat Udriku mõisa. Mõis on mitu aastat tagasi müüdud erakätesse aga kokkuleppel praeguse mõisavalitsejaga on võimalik mõisa peahoonesse sisse piiluda.



esmaspäev, 8. august 2016

Räpina mõis, Põlvamaa

Räpina mõisa sai külastatud juba 2013. aastal, kuid lugu sellest valmis alles nüüd. Olime kahepäevasel mõisamatkal ning meie kõige viimaseks külastuskohaks saigi Räpina. Jõudsime sinna viimase ekskursiooni ajaks, sõime kohvikus viimased koogid (mis olid väga head - siiani mäletan) ja peale väikest jalutuskäiku mõisapargis alustasime pikka tagasiteed Tallinnasse. 



Aruküla mõis, Järvamaa

Aruküla mõisas, mis asub Järvamaal, sai käidud 2013. aasta suvel. Esmakordselt on Aruküla mõisana mainitud 1669. aastal. Pikemalt on Aruküla mõis olnud Knorringite ja Tollide käes. 1753. aastal sai Aruküla omanikuks, koos Ervita ja Udeva ning hiljem ka Norra mõisaga, Adam Friedrich von Knorring. See oli tollel ajal selle piirkonna suurimaid maavalduseid. Peamine elu käis neil siiski Ervita mõisas ning Aruküla väljaehitamine algas siis kui mõisa päris tema poeg Frommhold Gottard von Knorring. Ervita mõis jäi kasutada emale ja õdedele. 1789. aastaks oli peahoone valmis. Peahoone ümber rajati park ja rajati ka mitmed kõrvalhooned. Peale Frommholdi naise Karoline surma hakkas mõis alla käima, kuna mees kaotas majapidamise vastu huvi. Lisaks tabas peahoonet tulekahju.



Anija mõis, Harjumaa

Anija mõis asub Tallinna lähedal, umbes 40 km-l Kehra poole sõites. Anija mõisas hoiab elu sees SA Anija Mõisa Haldus, mis on loodud Anija valla poolt. Anija mõisa kodulehelt saab päris põhjaliku ülevaate mõisa ajaloost ja seega ei hakka seda siia ümber kirjutama. 




Alatskivi mõis, Tartumaa

Alatskivi mõis asub Tartumaal, mitte kaugel Peipsi järvest. Aastad lähevad nii ruttu ja sellel aastal saab juba viis aastat sellest, kui sai selles kaunis lossis käidud, ehk siis pildid on pärit aastast 2013. 


< Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki 'Lisateave' >

Mooste mõis, Põlvamaa

Mooste mõis asub Põlvamaal, peaaegu Tartu - Räpina maantee ääres. Tegelikult sai seal käidud juba 2013. aastal aga kuna ma pole väga usin kirjutaja olnud, siis muu jutt tuleb pea viis aastat hiljem. Mooste mõis on üsna tihti võtnud osa "Unustatud mõisate" külastuspäevadest ja ka meie käisime seal selle ürituse raames. 2018. aasta suvel seda võimalust küll pole aga mõisakompleksis võib igal ajal ringi jalutada ja kui on soov hoonetega seestpoolt tutvuda, siis saab helistada/kirjutada ja ekskursioon tellida. Vastav info on nende kodulehel kenasti olemas külastusinfo all. Mõisa peahoones asub Mooste Mõisakool, kus õpib veidi üle 90 õpilase. Paljud Mooste mõisa endised majandushooned on saanud uue funktsiooni ja mõisa territooriumil toimub päris tihti erinevaid laatasid ja kontserte-etendusi. Endisest karjalaudast on saanud nüüd Folgikoda kus toimuvad erinevad suurüritused, hoone on võimeline mahutama 600 külalist. Endises viinavabrikus on avatud väike hotell ning hoonet saab üürida ka pulmade ja pidude korraldamiseks.


< Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki 'Lisateave' >

pühapäev, 7. august 2016

Luua mõis, Jõgevamaa

Luua mõisas sai käidud 2013. aasta Unustatud mõisate päevade ajal. Luua mõis asub Jõgevamaal ja tänasel päeval asub seal Luua Metsanduskool ning seal saab õppida metsandust, aiandust ja turismi.


< Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki 'Lisateave' >

esmaspäev, 1. august 2016

Hiiu-Suuremõisa, Läänemaa

Hiiumaal asuv Suuremõisa mõis annab väiksema lossi mõõdu välja. Tegemist on äärmiselt põneva ja rikkaliku ajalooga mõisaga. Ka on mõisa peahoone ümber arvukalt kõrvalhooneid ja vaatamist jätkuks vast terveks päevaks. Meie külastus leidis aset 2016. aastal Unustatud mõisate päevade ajal ja kahjuks pidime õhtuse praamiga tagasi sõitma ja ei saanud ennast sinna unustada. Kuid see on koht kuhu ikka ja jälle võiks uuesti minna ja Suuremõisa on kindlasti üks mu lemmikmõisaid.


< Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki 'Lisateave' >

Vääna mõis, Harjumaa

Vaade Vääna mõisa peahoonele 2016. aasta suvel
2016. aasta Unustatud Mõisate päevade ajal sai külastatud Vääna mõisa. Väänas sai käidud ka 2012. aastal aga siis oli peahoone veel remondi ootel, kuigi üht-teist juba oli aimata. 2016. aasta suveks olid renoveerimistööd suures osas lõppenud ja kogu see ilu oli vaatamiseks valmis.

< Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki 'Lisateave' >

Atla mõis, Raplamaa


2016. aasta "Unustatud mõisate" päevade ajal oli vist esmakordselt avatud külalistele ka Atla mõis. Atla mõisa igapäevaelu on tihedalt seotud keraamika valmistamisega. Mõisarahva tegemistel saab silma peal hoida läbi nende kodulehe. Tihti on nad oma toodanguga ka erinevatel laatadel. Seekord saime tänu lahkele pererahvale ringi vaadata väravast veidi kauemal.

< Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki 'Lisateave' >

kolmapäev, 24. veebruar 2016

Heimtali mõis, Viljandimaa

Heimtali mõisas olen ma käinud mitmeid kordi. Viimane kord oli 2015. aastal ja ikka "Unustatud mõisate" päevade ajal. Heimtali mõis asub maalilises kohas, Raudna ürgoru serval, ümber mõisa laiub park mis on üle 70 hektari ning algselt on see rajatud inglise stiilis. Praegu on park päris tihedalt kinni kasvanud ning endisaegseid vaateid üle ürgoru võib vaid hea fantaasia korral ette kujutada. Mõisa peahoonet, kus asub Heimtali põhikool, on viimastel aastatel renoveeritud ning arhitektuurselt väga huvitav ringtall on renoveeritud kooli võimlaks.


< Mõisaloo edasi lugemiseks vajuta linki 'Lisateave' >

kolmapäev, 27. jaanuar 2016

Pärsti mõis, Viljandimaa

Pärsti mõis asub Viljandimaal, mitte väga kaugel Viljandi linnast - umbes 10 minutit sõitu ehk siis 10 kilomeetrit.


Mõisa süda asub looduslikult kaunis kohas - kahe järve vahel, mis tõenäoliselt ongi olnud otsustavaks mõisamaja rajamisel. Veskijärve ja Kuunijärve kaldaid ja ümbrust hakati juba 18. sajandil kujundama vabakujunduslikuks looduspargiks ning samuti rajati parki ka väikevorme - lehtlaid ja paviljone. Kuunijärve lähedusse, kõrgemalt künkale, on rajatud ka matusekabel, kuid sellest on tänapäeval alles vaid hunnik kive. 1858. aastal omandas mõisa Riidaja mõisnik Friedrich von Stryk, ostes selle Andres on Belowi käest. Praegune peahoone ongi ehitatud Friedrich von Stryki poolt, aastatel 1871-72, varasema peahoone kohale.

Vesiveski


Koos peahoone ehitusega rajati ka mitmeid kõrvalhooneid, mis küll hoolimata oma räämas olekust näevad päris uhked välja. Maakividest ja tellistest kõrvalhooneid on kaunistatud kivikildudest kujunditega ja päris tore on sealt leida huvitavaid loomafiguure või siis hoonete ehitaja Friedrich von Stryki monogramm. 


Friedrichil endal lapsi polnud ja ta müüs ta mõisa 1893. aastal oma õe Emilie Marie perekonnale. Õe abikaasa oli prantsuse päritolu, Viljandis tegutsev kohtunik Peter Alexander Leopold Clapier de Colongue
Peter Alexander Leopold Clapier de Colongue

Emilie Marie Elisabeth Clapier de Colongue

Kuna perekonnal oli ka linnamaja Viljandis, siis Pärstis viibiti pigem suvel. Peale Peteri surma, 1906. aastal, pärisid mõisa lesk ja lapsed ning 1912. aastal omandas mõisa kahest pojast vanem, Peter Georg Friedrich Clapier de Colongue. Tema jäi ka mõisa viimasteks omanikuks enne võõrandamist. Mõisa viimane omanik Peter Georg von Colongue lasi oma Viljandi linnas asuvast majast telefoni mõisa tuua. See sai Eestis esimeseks maapiirkonnas asuvaks telefoniks. 

Peter Georg Friedrich Clapier de Colongue

Mõis kaotati 1919. aastal ja mõisamaad jaotati Vabadussõja veteranide ja mõisatööliste vahel. Mitmed mõisaansambli hooned jagati asunikele, osa hooneid lammutati ja veeti laiali.

Põhikorruse plaan

Mõisa peahoone võeti 1920. aastal kasutusele koolina. Praegu asub seal Pärsti lasteaed-algkool, põhikool suleti 2008. aastal.  Pärsti mõis on varasemalt osalenud ka "Unustatud mõisate" külastusprogrammis, seega võimaluse korral soovitan seal kindlasti käia.  


Von Strykide järeltulija Wolf-Dietmar von Stryk on välja andnud perekonna ajaloost ka põhjaliku raamatu.

Loe lisaks:
Von Strykid käisid Tihemetsas esiisade jälgedel http://www.parnupostimees.ee/2340477/von-strykid-kaisid-tihemetsas-esiisade-jalgedel

Kasutatud allikad:
Eesti pargid, lk 583
Viljandimaa mõisad, lk 80-83
Muinsuskaitseameti register, Pärsti mõisa ajalooline õiend 
Postituses kasutatud ajaloolised fotod on pärit Rahvusarhiivi fotode andmebaasist ning peahoone plaan Muinsuskaitseameti andmebaasist.

esmaspäev, 21. september 2015

Mõdriku mõis, Lääne-Virumaa

Mõdriku mõis on püstitatud osaliselt vasall-linnuse müüridele ning ta on valminud kahes järgus. Varasem hoone osa on barokne ning sellele ehitati juurde lihtsam klassitsistlikus stiilis tiib. Hooneosad on seotud omavahel laia kolmeavalise kaaristuga läbikäiguga ja II korrusel sammasportikusena kujundatud sammasrõduga väravahoonega. Sisekujunduses on säilinud päris palju kauneid detaile ja on avatud vanu maalinguid või tehtud vanade eeskujul uued. 

1774. aastal said mõisa omanikeks von Kaulbarsid ning 1900. aastal von Dehnid, viimane mõisnik enne võõrandamist oli Georg von Dehn.


Kaulbarsid olid sõjaväelased ning omasid tihedaid sidemeid Peterburi õukonnaga. Üks nendest oli vene keisrikoja salanõunik, teine tantsumeister ning hiljem ka suursaadik Bulgaarias. Toompeal on mitmeid hooneid mis on olnud seotud Kaulbarside perekonnaga - tänase Toompea lossi, tollal kubermanguvalitsuse hoone, ehitamisega oli seotud Herman Helmig von Kaulbars, olles seal ehitusettevõtjaks. Ka majad Kohtu tänav 2 ja Kohtu 8 on Kaulbarsidele linnamajaks ehitatud ning Kohtu 2 maja meenutab välimuselt väga Mõdriku mõisa.



Aastate jooksul pole õnneks peahoones ruume palju ümber ehitatud ning seetõttu on algne plaanilahendus enam-vähem säilinud. Küll aga ehitati 1937. aastal kinni teisel korrusel sammaste taga olev suur rõdu, kuid kuna akende ette jäeti väiksem rõdu osa, siis antud kinniehitamine pole üldilmet väga rikkunud. Internetist on väikse otsimise peale võimalik leida pilte kui rõdu oli veel kinni ehitamata, üks on näiteks siin.


Vaade saali nurgast

Mõdrikul on ka kena park tiikide, jõe ja sildadega. Kaugemas pargiosas on püstitatud obelisk 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestuseks. Pargis oli varem ka kunstlikud varemed romantilise meeleolu loomiseks, kuid peale mõisamaade taludeks jagamist need lammutati, samuti ka osa mõisapargist, et teha ruumi põllumaadele.



Endises söögitoas on olnud kunagi uhke seinamaaling 



Mõisaproua magamistuba, härra tuba oli täpselt korrus allpool ja neid tube ühendas väike trepp 


Mõdriku mõisaga on seotud ka kuulus Baltisaksa mõisik Carl Timoleon von Neff, kes 1838. aastal abiellus Mõdriku mõisapreili Luise Auguste von Kaulbarsiga. C. T. von Neff ehitas endale uhke peahoone Muugale, millest tuleb edaspidi kindlasti ka juttu.


Vaade samast kohast, läbi anfilaadi, klaasnegatiiv fotost (1892). Foto on pärit Rahvusarhiivi fotokogust.


1900. aastal omandas mõisa Georg Joachim von Dehn kes jäi ka viimaseks mõisnikuks. 1927. aastal alustas mõisa peahoones tööd aia- ja majapidamiskool., millest tänaseks on saanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkool.

Kasutatud allikad:
Eesti pargid, lk 120-123
Muinuskaitseameti register, Mõdriku mõisa ajalooline õiend
Postituses kasutatud ajaloolised fotod on pärit Rahvusarhiivi fotode andmebaasist 

Rägavere mõis, Lääne-Virumaa

Kui mööda Lääne-Virumaad ringi seigeldes hakkad iga käänaku taga nägema lambaid, siis oled jõudnud Rägavere mõisa maadele. Rägaveres tegeletakse lammaste kasvatamisega. Rägavere mõisa peahoone ehitati 1770-1780-ndatel aastatel. Hiljem on seda veidi pikendatud.

Peahoone 2015. aasta kevadel

Rägavere on olnud tihedalt seotud Kaulbarside perekonnaga, kellele kuulus ka lähedal asuv Mõdriku mõis. Mõis ongi ehitatud Kaulbarside valitsemisajal, ehitatud varaklassitsistlikus stiilis, kuid maja juures on veel mõjutusi barokist - peatrepp on barokne ja ka uksed. Hoone esindusruumid asuvad II korrusel ning paiknevad anfilaadselt. 1899. aastal oli hoones tulekahju, kahjude likvideerimisel ehitati peahoone veidi pikemaks ja sellega lisandus hoonesse paremasse tiiba söögituba.

1764. aastal omandas mõisa Hermann von Kaulbars ning see oli nende perekonna käes kuni aastani 1860, mil selle ostis Alexander von Dehn. Tema lapselaps, Karl von Dehn, oli viimane mõisnik enne mõisa võõrandamist.


Tall-tõllakuur

Sõjajärgsel ajal oli Rägavere mõisa peahoones kool, kuid peale kooli likvideerimist omandas selle kohalik kolhoos ning asus seda restaureerima. Rägavere mõis oli 1970-aastatel üks esimesi restaureeritud mõisaid Eestis. Peale restaureerimist oli see E. Vilde nimelise kolhoosi kultuurikeskus. Sisekujunduse autor oli Leila Pärtelpoeg. Mõisa peahoone lähedale hoovi ehitati 1960-ndatel väike kortermaja, kuid praegune omanik lasi selle lammutada. Praegu on auhoovi ümber tall-tõllakuur ja teisel pool ait. Park jääb maja taha. Mõisa lähedal on ka 19. sajandil ehitatud Kaulbarside perekonnakabel.

Peahoone barokne peauks

Mõisa praegused omanikud on ameerika-eesti perekond, kes tegeleb mõisas lammaste kasvatamisega. Ameerika päritolu ärimees ostis mõisa 1999. aastal riigilt 350 000 krooni eest, kohustusega sinna investeerida 3,5 miljonit krooni. Meie käisime mõisas külas 2015. aasta kevadel ning mõis oli väga kenasti korras, kuid nii suurem maja puhul pole kahtlustki, et kogu aeg on midagi veel teha ja parandada. Mõisa perenaine pakkus meile mõisa ühes saalis kohvi ja küpsetisi ning rääkis sinna juurde mõisa tegemisest. Rägavere mõisa maadel elav lambakari on suurimaid Eestis - ligi 3000 lammast.

Peatrepp


Vaade peasaali
Rägavere uhkus on kindlasti peahoone suur saal, mille kõik stukkdetailid on taastatud vanade fotode põhjal. Kunstmarmoriga tahveldised olid veel enne restaureerimist mingil määral säilinud. 1970-ndatel aastatel, kui peahoone saali restaureeriti esimest korda, võttis kõige enam aega stukkdetailide taastamine. Kui mu mälu ei peta, siis selle saali kallal käis töö ligi viis aastat. Ka praeguse omaniku käe all on saal saanud värskendust, kuid perenaine tõdes, et ka praegu pole veel kõik valmis - näiteks saali laes pole veel sobivat lühtrit.
Saal veel ootab seda õiget lühtrit

Mõisa esimesel korrusel asuvad tänapäeval nii mõned külalistetoad, kui ka mõisa üheks sissetulekuallikaks olev lambanahast toodete pood ja õmblustöödeks vajalikud ruumid. Rägaveres valmivad kasukad, sussid, mütsid, kindad jms. Peamiselt võib leida mõisa perenaist laatadel oma mõisa toodangut müümas.

Ahi endises söögitoas

Söögitoa kassettlae detail

Ahi ühes külalistetoas