Aruküla mõisas, mis asub Järvamaal, sai käidud 2013. aasta suvel. Esmakordselt on Aruküla mõisana mainitud 1669. aastal. Pikemalt on Aruküla mõis olnud Knorringite ja Tollide käes. 1753. aastal sai Aruküla omanikuks, koos Ervita ja Udeva ning hiljem ka Norra mõisaga, Adam Friedrich von Knorring. See oli tollel ajal selle piirkonna suurimaid maavalduseid. Peamine elu käis neil siiski Ervita mõisas ning Aruküla väljaehitamine algas siis kui mõisa päris tema poeg Frommhold Gottard von Knorring. Ervita mõis jäi kasutada emale ja õdedele. 1789. aastaks oli peahoone valmis. Peahoone ümber rajati park ja rajati ka mitmed kõrvalhooned. Peale Frommholdi naise Karoline surma hakkas mõis alla käima, kuna mees kaotas majapidamise vastu huvi. Lisaks tabas peahoonet tulekahju.
